Sõbralike inimeste ülikoolilinn Cordoba

Cordoba - olin seal juba 2 nädalat tagasi. Linnana ta mulle väga sügavat muljet ei jätnud. Sain palju infot, et linna ümbruses looduses on palju nautida, kuid ma olin Bariloche matkadest oma isu mõneks ajaks täis saanud, niiet võtsin aja ja lebotasin rohkem hostelis. Kui nii pikalt reisida, siis seda on vahepeal väga vaja. Ei jaksa nädalaid järjest iga päev matkata ja turist olla.

Esimesel päeval kui jalutama läksin, kuulsin keskväljakul ühte tänavamuusikut laulmas. Ma pole kunagi kellegi lauluhäälde nii kiindunud. Kuulasin teda tükk aega ja kui ta lõpetas, siis läksin raha andma ja tere ütlema. Õnneks rääkis ta ideaalselt inglise keelt. Ta on pärit Buenos Airesest ja parasjagu tutvustab oma plaati. Sain ka ühe eksemplari kingituseks. Vahetasime Instagrame ja järgmisel õhtul läksin tema ja ta sõprade väikesele kontserdile ühte hostelisse. 

Meist said väga head sõbrad ja järgnevatel päevadel käisin veel seal hostelis muusikat kuulamas, õhtusöögil, veini joomas ja jutustamas. Kõik seal olid nagu üks pere ja õhkkond oli väga kodune.

Nädalavahetusel on Güemese linnaosas suur tänavamarket. Suundusin pühapäevasel pärastlõunal sinna jalutama ja kõik tänavad olid inimtühjad. Kui turgu kella 17 paiku püsti hakati panema, siis hakkasid inimesed justkui kuskilt vabastatuna tänavatele tulema ja mingil hetkel oli rahvast murdu. Ühe populaarse tordikohviku järjekord lookles kümneid meetreid. 

See linnaosa oli hoopis teistsugune kui ülejäänud linn. Hipsterlik, tänavakunsti ja alternatiivseid kohvikuid täis. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Esimene hostel, kus ma peatusin oli suur ketihostel, mis tähendab, et teenindus on tasemel. Saabudes sai tasuta tervitusjoogi, hommikusöök oli serveeritud restoranis, vooditel olid kaardinad ja 2 suurt patja. Samuti hiiglaslik elutuba, köök, bassein..

Ometi ei olnud seal seda sotsiaalset keskkonda, mis väiksemates hostelites on ja otsustasin hostelit vahetada. Sattusin väga väga toredasse hostelisse, kus leidsin kohe inimesed, kellega järgmisel päeval väike väljasõit jõe äärde teha.

  

 

Kuigi selle ülikoolilinna näol ei olnud tegu minu lemmikuga Argentiinas, siis sain aru, et siin on ühed kõige paremad kohalikud inimesed. Sain seda palju vastuseks ka küsimusele, mis neile Cordoba juures enim meeldib - sõbralikud inimesed.