Puerto Iguazú ja Iguazú joad - Brasiilia pool

Minu Argentiina reis lõppes pea 3 nädalat tagasi, kuid mälestused on veel kirja panemata. Kuna plahvatanud viiruse tõttu tuleb nagunii enamik ajast kodus istuda, siis on see hea võimalus vaikselt tagantjärele kõik kirja panna. Täna kirjutan Iguazu jugadest, mis oli põhimõtteliselt esimene vaatamisväärsus mu listis, kui enne minekut oma reisi plaanisin.

Saabusin Puerto Iguazu linna 12.veebruaril ja olin seal 2 ööd. Lühidalt, sest kuuldavasti peale nende koskede ei ole seal midagi teha. Tegelikult oleks võinud võib olla ühe päeva veel olla ja armsat  Puerto Iguazu linnakest rohkem nautida. Samas ega ma sellest päris ilma ka ei jäänud.

Jõudsin hostelisse õhtupoolikul. Buss lennujaamast viis kõik sõitjad eraldi nende majutustesse. Ma olin võtnud hosteli otse bussijaamast üle tee, et teha jugade juurde saamine endale võimalikult lihtsaks. Hostel ise oli erinev kõigist teistest, kus ma selle reisi jooksul ööbisin - avatud väliköögiga, bassein, suur avatud maa-ala. Potentsiaali seda lihtsate vahenditega hubasemaks teha oleks aga küllaga. Okei, aga mitte hostelist ei tahtnud ma pajatada.

Iguazu joad kuuluvad 7 uue loodusime hulka. Need moodustavad oma 275 joaga maailma suurima koskede kompleksi ja asuvad kahe riigi, Brasiilia ja Argentiina, piiril. Loodusparki on võimalik külastada mõlema riigi poolt ja elamus on erinev. Kuna mu postitus läheks mõlemast poolest kirjutades väga pikaks, siis kirjutan täna Brasiilia kogemusest.

Hommikul läksin bussijaama ja ostsin edasi tagasi pileti Rio Uruguay bussifirmaga. Protsess oli väga lihtne. Sõitsime Brasiilia piirini, läksime bussist välja, saime passi templid, läksime bussi tagasi ja sõitsime rahvuspargi sissepääsuni. Sealt sai osta pileti, siis tuli minna bussi peale, mis viis kõik rõõmsalt jugadeni. Lasen siikohal fotodel jutustada.

Kogu ilu pahupool on, et see on väga turistirohke paik, nagu ilmselt kõik loodusimed. Kuna Brasiilia pool on suhteliselt väike ja lühike (2km), siis seal annab see eriti tunda ja põhilise panoraama vaate juures on tunglemine päris tüütu, kuid lõppkokkuvõttes siiski on vaatepilt minu arvates seda väärt.

Kahe tunniga on võimalik Brasiilia poolsed kosed üle pildistada. Seejärel külastasin sissepääsu juures olevat linnuparki, millest kirjutasin juba vahetult pärast seal käimist SIIN. Kohati on endiselt tunne, et see linnupark jättis tugevama emotsiooni, kui kosed. Seda aga väidan küll ainult Brasiilia poole kohta....

jätkub.