Tema: "Kas sa reisid koos sõbraga?"
Mina: "Ei, üksinda"
Tema: "Oh, nii kurb"
Mina: "Mis on kurb?"
Tema: "Et sa üksinda pead reisima"
Mina: "Aga ega ma ei kutsunudki endaga kedagi kaasa ja kui keegi oleks tahtnud tulla, siis ma oleks ilmselt keeldunud. Ma tahtsin üksi tulla"
Tema jaoks oli see imelik. Aga ta ei ole ka seda kunagi proovinud. Ta ei tea, et üksinda reisimine ei tähenda, et oled üksildane. Jah, vahel võib juhtuda, et ei leia endale päevaks matkakaaslasi või hostel ei ole väga sotsiaalne, kuid sooloreisijad on tavaliselt iseendaga nii head sõbrad, et naudivad üksinda olemist samavõrd kui seltskonnas. Vahel isegi rohkemgi.
Üksinda reisimine on VÄGA populaarne. Populaarsem, kui inimesed, kes seda ei näe, arvata oskaksid. Suvel Hispaanias matkama minnes oli meid 20 inimese ringis ja iga viimne kui üks meist oli reisile tulnud üksinda. Me ei tundnud end üksildasena. Inimesi tundma õppida ja nende lugusid kuulata on iga sooloreisija number üks huvi. Iga inimene õpetab midagi, annab hea soovituse või paneb mõnda eluaspekti teise nurga alt vaatama.
Olen nüüd kolmandat päeva Bariloches. Esimesel õhtul jutustasin oma hostelis ühe kaua siin linnas elanud argentiinlasega, kes andis mulle palju soovitusi ümberkaudsete matkade kohta. Meiega liitus saksa tüdruk, kes oli oma esimese sooloreisi alguses. Leppisime kokku, et järgmisel hommikul lähme koos matkale. Hommikul oli huvi veel suurem ja lõpuks läksime seitsmekesi. Nii need grupid moodustuvad.
Eile läks osa hostelist koos matkama, kuid ma tundsin, et on üksinda olemise päev. Niisiis jalutasin 9km mäest üles, kuulasin ära Be1st! podcastid Magnus Kirti ja Raivo E. Tammega, sain kohutava päikesepõletuse ja lugesin päeva väga kordaläinuks.
Õhtul tundsin, et võiks natuke sotsiaalne ka olla. Juhtumisi oli Couchsurfingu iganädalane kokkusaamine algamas, niiet seadsin sammud sinna. Kohtusin toredate inimestega ja nüüd pärast selle postituse lõpetamist lähme koos matkale.
Üksinda reisimine toob rohkem mugavustsoonist välja. Kui tahad seltskonda, siis pead võõraga rääkima hakkama. Aga see on lihtne, teades, et teine inimene on täpselt samas olukorras kui sina. Nii palju huvitavaid vestlusi sünnib lihtsalt "Tere" ütlemisest. Ja see paneb mõtlema, kui palju on inimesi, kellega me kunagi ei räägi, kuid kellel on meile nii palju öelda ja nõu anda. Seega tuleb võimalikult palju "Tere" öelda. Olen olnud reisil 12 päeva ja pidanud pikema vestluse 27 uue inimesega. Jah, ma loen need inimesed seekord kokku.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar